Mikk Saar SLÕhtulehes: "Kuna politsei viimastele kunagi midagi ei tee, miks siis mitte anda neile tagaruumis üks korralik tohlakas? Muidu viiakse nad avaldust kirjutama ja pärast seda lastakse koju. Seekord jäi vähemalt meelde ja võib-olla nad ka õpivad sellest midagi. Kindlasti ei kaota Amigo minu silmis nüüd oma väärtust, sest seal on live-bändiga väga hea esineda."
Iluzmeez on loll nagu lammas. Aga kas see üldse ongi üllatus...
29. sept 2007
24. sept 2007
Õhtulehe tibi vaevleb Õhtulehe ohvri kombel
"Olen püüdnud sõnastada tunnet, mis mind on viimastel päevadel vallanud, kui näen, kuidas mind on nimetute poolt nimepidi mingisse lahingusse kistud - see tunne on sama ilge, kui siis, kui olen vahel teinud lahti oma leheloo kommentaarid ja anonüümset sõimu lugenud."
Nii kirjutab Tabloidbitch Katrin Pauts SLÕhtulehest.
Jaa-jaa. Üks neist inimestest, kes kollektiivselt ja igapäevaselt kisuvad meedialahingutesse inimesi, keda nad ei tunne ja kellel reeglina pole ka ajakirjandusega suhtlemise kogemust. Nüüd ta sai siis tunda, kui ilge see on, kuid nagu näha, ega ta seda paralleeli ei näe, et teeb ise teistele igapäevaselt sedasama.
"Miks te tirite mind nimepidi avalikkuse ette, aga enda pärisnime ei tihka suurelt kirja panna?" karjatab ta kiunudes, panemata tähele, et ta tema ja ta kolleegide nimed on imepisikesed või mõnel juhul üldse puudu, samas kui ohvrite nimesid kirjutatakse esikaanele tikutopsist suuremate trükitähtedega.
Ülivildakalt kirjutatud lugu ühe koera auto alla jäämisest on vähemalt preili Pautsile (kes ei olnud küll artikli autor, kuid õigustas seda oma blogis) tekitanud veidikenegi seda tunnet, mida suur osa inimestest tunneb, kes oma nime SLÕhtulehes näeb. Ja mul on selle üle oioi kui hea meel. (Veel üks koht, kus ta omas rasvas praeb.)
Samas ei ole mul illusioone. Need samad inimesed, kes SLÕLis istuvad ja peavad ennast erilisel positsioonil olevaks, sest neil on "suures päevalehes töötamise kogemus", lendavad juba täna ja ka homme ja ülehomme peale inimestele, kes on kaotanud oma lähedase kas traagilises liiklusõnnetuses, kodupõlengus, raske haiguse tõttu vms. ja esitavad rohkem ja vähem ebaadekvaatseid küsimusi ning tiražeerivad need koos vastusega suurte punaste trükitähtedega mustal taustal, juures võikad fotod ja kõiketeadev moraalijutlus.
Nii kirjutab Tabloidbitch Katrin Pauts SLÕhtulehest.
Jaa-jaa. Üks neist inimestest, kes kollektiivselt ja igapäevaselt kisuvad meedialahingutesse inimesi, keda nad ei tunne ja kellel reeglina pole ka ajakirjandusega suhtlemise kogemust. Nüüd ta sai siis tunda, kui ilge see on, kuid nagu näha, ega ta seda paralleeli ei näe, et teeb ise teistele igapäevaselt sedasama.
"Miks te tirite mind nimepidi avalikkuse ette, aga enda pärisnime ei tihka suurelt kirja panna?" karjatab ta kiunudes, panemata tähele, et ta tema ja ta kolleegide nimed on imepisikesed või mõnel juhul üldse puudu, samas kui ohvrite nimesid kirjutatakse esikaanele tikutopsist suuremate trükitähtedega.
Ülivildakalt kirjutatud lugu ühe koera auto alla jäämisest on vähemalt preili Pautsile (kes ei olnud küll artikli autor, kuid õigustas seda oma blogis) tekitanud veidikenegi seda tunnet, mida suur osa inimestest tunneb, kes oma nime SLÕhtulehes näeb. Ja mul on selle üle oioi kui hea meel. (Veel üks koht, kus ta omas rasvas praeb.)
Samas ei ole mul illusioone. Need samad inimesed, kes SLÕLis istuvad ja peavad ennast erilisel positsioonil olevaks, sest neil on "suures päevalehes töötamise kogemus", lendavad juba täna ja ka homme ja ülehomme peale inimestele, kes on kaotanud oma lähedase kas traagilises liiklusõnnetuses, kodupõlengus, raske haiguse tõttu vms. ja esitavad rohkem ja vähem ebaadekvaatseid küsimusi ning tiražeerivad need koos vastusega suurte punaste trükitähtedega mustal taustal, juures võikad fotod ja kõiketeadev moraalijutlus.
7. sept 2007
Vabariigi kodanik ETV kallal
Vabariigi kodanikud olid küll, aga kus Eesti Televisioon oli? Või, noh, jah, oligi Eesti Televisioon, nagu alati. "Eesti" kohta ei oska öelda, ega "televisiooni" nagu vähevõitu.
Tegelikult, kogu see igaõhtune Revidentide rida ja lisanduvad Foorumid-Välisilmad on tore, aga igav. Liivi Šein üritas eile või täna EPLis sildistada ETVd pildiga raadioks, aga nõrgalt. Eks tal oli vähe ruumi kah käes, et kõike ära öelda, aga mõte on õige.
---
Jah, suvine ETV, pannakse paika uue hooaja saateid ja kava, antakse lubadusi... Üks läbivamaid on "läheme stuudiost/toimetusest välja, räägime inimestega otse". Ülemused noogutavad, on rahul. Lisaks lubatakse interaktiivusust, telefonikõnesid, sms-hääletusi, e-kirju! Ülemused on rõngas. Meil tuleb äge hooaeg!
Üks asi on ETV-l tõesti alati tasemel. ETV reklaam enda eetris. Kahjuks läheb sinna pool hooaja aurust ära. No võtke Tuuli Kochi lubadus reklaamklipist - "kõige kuumemad intervjuud". Terevisioonis ja kuumad intervjuud! Ja tegelikult näeme missikandidaadi kombel ogaralt naeratavat Kochi tühiste küsimuste saatel flirtimas saatekülalistega, kellele ta kõigest väest meeldida püüab. Vabandust, kuum teleintervjuu on minu ettekujutuses midagi muud ja hommikul üldse suhteliselt kahtlaselt õnnestuv formaat. Aga võib-olla on reklaamklipis lubatud "kuumus" hoopis 900-numbrite võtmes ja sel juhul on muidugi see beibelik püüe kuuma liini ajada samm õiges suunas, kuigi tagasihoidlik.
---
Tagasi õhtuste jutusaadete juurde. Sügis on käes ja saated lähevad eetrisse. Toimetajad reporterid näevad vaeva ja sünnivadki lõigukesed, mis saadet ilmestama peavad. Truud teletöötajad tunnevad ennast kangelastena, sest varem on saateid rahus rääkivate peadega ära täidetud ja nüüd on ju hoopis teistmoodi!!!
Ohjahh. Nad ju vaatavad vahel kuidas välismaal saateid tehakse. Või ei vaata??? See ei ole jälle asi, mida saab rahapuudusega õigustada. Ekraanigraafika, tiitrid, vaheklipikesed rubriigipäistega... pisiasjad, mis ei ole pööraselt kallid, aga teevad televisioonist selle "visiooni" osa. On mida vaadata.
Aga on veel üks probleem. Saated vajavad juhte. Karaktereid. Kiirelt mõelda suutvaid ja adekvaatselt reageerivaid teravmeelseid ja -keelseid isiksusi. Kusjuures õiglasi. Või siis vähemalt loogilisi, kellel on oma seisukohad ning ta oskab neid selgesõnaliselt väljendada.
Praegu ei ole ühtegi, mitte ühtegi sellist. On ainult üksikuid omadusi ühel ja teisel. Kuuse Foorumi saade sai ühes blogis, millele viidata ei taha, õiglase kriitika osas. Nõrkkkk! Ettevalmistus 0, tulemus 0. Revident Kivistiku tänane saade paistis silma sellega, et Debelakk lõi kohati välja ja tulemuseks olid suurepärased hinnangud nagu "see on ju hülge jutt" jms. Ei ole julgust ja positsiooni ETV saatejuhtidel selliseid seisukohti otsa välja öelda. Kahjuks. Kivistik võiks julgelt seda liini jätkata, samas tugevdades intervjuu struktureerimist ja sihipärastamist. See osakond on praegu ülinõrk. Arvestades pikka eetrikogemust eeldanuks enamat.
Jõudes nüüd tagasi postituse alguse ja mõni tund tagasi lõppenud Vabariigi kodanike juurde, siis kogu eelnev jutt käib ka selle saate kohta. Tulbli üritus, aga justnimelt üritus. Teisisõnu - luhtunud katse. Ja tõttöelda ma ei julge ka väga palju loota stiilis et "küll hooaja jooksul jookseb käima". Vanal koeral on raske uusi trikke õppida. Rannamäe, tõsi küll, üritab. Ta on näinud, et populaarsed välismaised telesaatejuhid on agressiivsed ja ta proovib ka. Kahjuks sihitult ja põhjendamatult.
Suures osas sai ta oma agressiivset intervjueerimisstiili harjutada Henrik Aguri peal, kuid rünnakutest jäi mulje, et direktorit ahistadaes õigustab saatejuht alaealiste joomist. Kõik saatekülalised olid kui vaenlased. Jah, nii võib olla küll, kui kutsudagi stuudiosse inimesed, kes vaatajate arvates on midagi valesti teinud. USA agressiivsed saatejuhid nii teevadki. Aga kes olid ETVs? Signe Kivi, Henrik Agur, Kati Murutar, Jüri Ennet... Jah, mõnel neist on omad kiiksud, kuid mitte kellelgi vaataja eelarvamuslikku hukkamõistu. Mida asja siis sel saatejuhilgi neid kottida on? Eriti tobedused stiilis "noooh, on hommikul ikka hea meel kooli poole minna küll ja mõelda, et olen eliitkooli direktor, nooh, on ju!"
Näitlejameisterlikkus - 0. Aga samas suht möödapääsmatult vajalik selles töös. Keskealisel mehel raskesti omandatav kvaliteet.
Rannamäel on küll kuri välimus, millele ta ka kurja sisu üritas anda ja on kohati seda katsetanud ka Fooorumites või valimissaadetes, tegelikult on välimus petlik. Eriti hästi tuleb see välja Rahva Teenrite saates Vikerraadios. Ta on ikka suht saba-jalgevahel-tüüp.
Muidugi - üliraske on meie väikese rahva hulgast suurepäraseid telestaare leida või nende idusid koolitada. Aga ma usun ja tahan väga loota, et me oleme suutelised paremaks.
Seniks kuni ETVs pole ühtegi ligilähedastki saadet, vaadakem Comedy Centralit.
P.S. ETV ja Eesti Raadio kaubamärgid pidavat ju alles jääma? Totter on ETVd vaadates kirjutada stuudiosse err@.ee tüüpi aadressile. Milleks küll??
P.P.S. Sry kirjavigade pärast. Mul on kiire ja üle ei loe.
Tegelikult, kogu see igaõhtune Revidentide rida ja lisanduvad Foorumid-Välisilmad on tore, aga igav. Liivi Šein üritas eile või täna EPLis sildistada ETVd pildiga raadioks, aga nõrgalt. Eks tal oli vähe ruumi kah käes, et kõike ära öelda, aga mõte on õige.
---
Jah, suvine ETV, pannakse paika uue hooaja saateid ja kava, antakse lubadusi... Üks läbivamaid on "läheme stuudiost/toimetusest välja, räägime inimestega otse". Ülemused noogutavad, on rahul. Lisaks lubatakse interaktiivusust, telefonikõnesid, sms-hääletusi, e-kirju! Ülemused on rõngas. Meil tuleb äge hooaeg!
Üks asi on ETV-l tõesti alati tasemel. ETV reklaam enda eetris. Kahjuks läheb sinna pool hooaja aurust ära. No võtke Tuuli Kochi lubadus reklaamklipist - "kõige kuumemad intervjuud". Terevisioonis ja kuumad intervjuud! Ja tegelikult näeme missikandidaadi kombel ogaralt naeratavat Kochi tühiste küsimuste saatel flirtimas saatekülalistega, kellele ta kõigest väest meeldida püüab. Vabandust, kuum teleintervjuu on minu ettekujutuses midagi muud ja hommikul üldse suhteliselt kahtlaselt õnnestuv formaat. Aga võib-olla on reklaamklipis lubatud "kuumus" hoopis 900-numbrite võtmes ja sel juhul on muidugi see beibelik püüe kuuma liini ajada samm õiges suunas, kuigi tagasihoidlik.
---
Tagasi õhtuste jutusaadete juurde. Sügis on käes ja saated lähevad eetrisse. Toimetajad reporterid näevad vaeva ja sünnivadki lõigukesed, mis saadet ilmestama peavad. Truud teletöötajad tunnevad ennast kangelastena, sest varem on saateid rahus rääkivate peadega ära täidetud ja nüüd on ju hoopis teistmoodi!!!
Ohjahh. Nad ju vaatavad vahel kuidas välismaal saateid tehakse. Või ei vaata??? See ei ole jälle asi, mida saab rahapuudusega õigustada. Ekraanigraafika, tiitrid, vaheklipikesed rubriigipäistega... pisiasjad, mis ei ole pööraselt kallid, aga teevad televisioonist selle "visiooni" osa. On mida vaadata.
Aga on veel üks probleem. Saated vajavad juhte. Karaktereid. Kiirelt mõelda suutvaid ja adekvaatselt reageerivaid teravmeelseid ja -keelseid isiksusi. Kusjuures õiglasi. Või siis vähemalt loogilisi, kellel on oma seisukohad ning ta oskab neid selgesõnaliselt väljendada.
Praegu ei ole ühtegi, mitte ühtegi sellist. On ainult üksikuid omadusi ühel ja teisel. Kuuse Foorumi saade sai ühes blogis, millele viidata ei taha, õiglase kriitika osas. Nõrkkkk! Ettevalmistus 0, tulemus 0. Revident Kivistiku tänane saade paistis silma sellega, et Debelakk lõi kohati välja ja tulemuseks olid suurepärased hinnangud nagu "see on ju hülge jutt" jms. Ei ole julgust ja positsiooni ETV saatejuhtidel selliseid seisukohti otsa välja öelda. Kahjuks. Kivistik võiks julgelt seda liini jätkata, samas tugevdades intervjuu struktureerimist ja sihipärastamist. See osakond on praegu ülinõrk. Arvestades pikka eetrikogemust eeldanuks enamat.
Jõudes nüüd tagasi postituse alguse ja mõni tund tagasi lõppenud Vabariigi kodanike juurde, siis kogu eelnev jutt käib ka selle saate kohta. Tulbli üritus, aga justnimelt üritus. Teisisõnu - luhtunud katse. Ja tõttöelda ma ei julge ka väga palju loota stiilis et "küll hooaja jooksul jookseb käima". Vanal koeral on raske uusi trikke õppida. Rannamäe, tõsi küll, üritab. Ta on näinud, et populaarsed välismaised telesaatejuhid on agressiivsed ja ta proovib ka. Kahjuks sihitult ja põhjendamatult.
Suures osas sai ta oma agressiivset intervjueerimisstiili harjutada Henrik Aguri peal, kuid rünnakutest jäi mulje, et direktorit ahistadaes õigustab saatejuht alaealiste joomist. Kõik saatekülalised olid kui vaenlased. Jah, nii võib olla küll, kui kutsudagi stuudiosse inimesed, kes vaatajate arvates on midagi valesti teinud. USA agressiivsed saatejuhid nii teevadki. Aga kes olid ETVs? Signe Kivi, Henrik Agur, Kati Murutar, Jüri Ennet... Jah, mõnel neist on omad kiiksud, kuid mitte kellelgi vaataja eelarvamuslikku hukkamõistu. Mida asja siis sel saatejuhilgi neid kottida on? Eriti tobedused stiilis "noooh, on hommikul ikka hea meel kooli poole minna küll ja mõelda, et olen eliitkooli direktor, nooh, on ju!"
Näitlejameisterlikkus - 0. Aga samas suht möödapääsmatult vajalik selles töös. Keskealisel mehel raskesti omandatav kvaliteet.
Rannamäel on küll kuri välimus, millele ta ka kurja sisu üritas anda ja on kohati seda katsetanud ka Fooorumites või valimissaadetes, tegelikult on välimus petlik. Eriti hästi tuleb see välja Rahva Teenrite saates Vikerraadios. Ta on ikka suht saba-jalgevahel-tüüp.
Muidugi - üliraske on meie väikese rahva hulgast suurepäraseid telestaare leida või nende idusid koolitada. Aga ma usun ja tahan väga loota, et me oleme suutelised paremaks.
Seniks kuni ETVs pole ühtegi ligilähedastki saadet, vaadakem Comedy Centralit.
P.S. ETV ja Eesti Raadio kaubamärgid pidavat ju alles jääma? Totter on ETVd vaadates kirjutada stuudiosse err@.ee tüüpi aadressile. Milleks küll??
P.P.S. Sry kirjavigade pärast. Mul on kiire ja üle ei loe.
Tellimine:
Postitused (Atom)